Mälestusi Maie Pajust

Meie teed ristusid, kui septembris 1965 algas mu kooliaeg Kaareperes. Sealt sai alguse meie sõprus. Aastavahetuseks 1965/1966 lavastasime näidendi “Kääbusnina”. Maie tegi näidendi dekoratsioonid. Ühel õhtul oli meil hoog nii sees, et töötasime agaralt lausa ööni, märkamata, et kõik koolimaja uksed olid juba suletud. Nii ei jäänud meil muud üle, kui kasutada karmis detsembriöös ainukest lahtikäivat ava, akent, ning selle kaudu koolimajast väljuda.

Juhtumisi Kaarepere 8-kl. koolis õppinud
Maie Sepp


Pedagoogitöö kõrvalt täiendas Maie pidevalt oma maalimis- ja joonistamisoskusi. Ta osales Tartu Kunstimuuseumi juures tegutsenud Kujutava Kunsti Kaugõppekursusel (KKKK), mille ta ka lõpetas. Maie otsis maalimiseks alati uusi maastikke ja objekte. Tema suur austus ja armastus kuulus merele. Palju aastaid sõitis ta ikka Pärnumaale Metsapoolele mere äärde, et kuulata mere hääli ja maalida ta meeleolusid. Maie teine suur armastus olid lilled. Ta tegi palju visandeid, et valmiks kasvõi ükski õiebukett või kaunis üksik õis paberil… Valge värvi maalimine oli Maiele üks huvipakkuvamaid ülesandeid, mille ta endale maalimistöö käigus püstitas.

Tanel Kõiv


Naabrinaine Maie

…ehk minu laste jaoks tädi Maie. Olime naabrid 20 aastat. Kuulsime-nägime üksteist peaaegu iga päev. Koolis jagasin Maiega ühist töökabinetti, koduuksele oli Maiel kellukesega võtmehoidja - see andis märku ta saabumisest. Ikka juhtusime juttu ajama rõdu kaudu, sest seal ta tihtilugu maalis. Aga me suhtlesime ka nagu naabrinaised ikka – parandasime maailma, vahetasime mõtteid inimestest ja nende töödest, mõnikord kurtsime raskuste üle, mõnikord pidutsesime. Me ei lahkunud üksteisest kunagi lahendusi leidmata. Need olid kosutavad kohtumised. Maiel olid meeles meie pere tähtpäevad, tal jätkus kõigile heldelt kinke. Me usume, et linnuke, kes aeg-ajalt praegugi meie või Maie akna taha tuleb, on märk millestki …


Kolleeg Maie

Ta oli uudishimulik- ikka tuli ta küsima ühe või teise ajaloosündmuse kohta. Koos püüdsime leida kokkupuutepunkte kunstiajaloo ja ajaloo õpetamisel. Arvan, et integreerusime hästi. Õppisin palju, sest minu teadmised kunstist olid palju puudulikumad kui tema omad ajaloost.


Õpetaja Maie

Kuna meie klassid olid kõrvuti, siis kuulsin-nägin mõndagi. Maie oli korra suhtes äärmiselt nõudlik – tema klassiruum oli piinlikult puhas; seal ei käidud välisjalatsites, ükski õpilane ei lahkunud töökohast seda korrastamata. Maie tundides õpiti. Gümnaasiumiõpilased oskasid hinnata tema head huumorit ja väga suuri teadmisi ja seda mitte ainult kunstiajaloo ja kunsti alal. Ta oli õpilaste suhtes väga salliv ja arvestav, kuid samas oli ta oma nõudmistele kindel ning õpilased teadsid seda.

Naabrinaine Viivi